sábado, 25 de fevereiro de 2012

PROBLEMA LEI IMUNIDADE



Suara Timor Lorosae

Kanpres Angela Maria Fransisca Pires fo hanoin maka’as ba populasaun Timor Leste seobre “Lei Imunidade” ba nai ulun sira. Nia ha’ree lei nee hanesan “instrumento politika” ida ba sira ne’ebe kaer poder. Nomos iha potensia, loke dalan ba praktika In-Justica no provoka haburas praktika korupsaun, kolusaun no nepostimu (KKN) iha nasaun ida nee. Presiza luta maka’as para iha mudansa ba lei nee.

Lei Imunidade garante katak, nai ulun sira ne’ebe halao hela knar, prujemplu hanesan Presidenti da Republika, Presidenti Tribunal, membru Parlamento Nasional, no nai ulun sira iha governusaun nia laran, sekuandu sira involve kazu KKN ka kazu seluk ruma, sira libre husi lei. Sira kebal hukum. Labele halo prosesu justica ba sira tamba sira hetan imunidade.

Tamba sira hetan garante imunidade, mesmu Ministeriu Publiku bele halo nia knaar tomak, PNTL bele halo nia knaar tomak, hatama akuzasaun iha tribunal, maibe tribunal bolu deputadu sira ka ministru sira atu aprezenta aan ba tribunal, presiza sira nia imunidade husi Parlamentu Nasional (PN). Sekuandu PN fo imunidade, maka sira libre husi lei. Tribunal labele prosesa sira.

Iha nasaun ne’ebe deit, sempre iha lei imunidade maibe la absoluta. Presiza defini lolos oinsa lei imunidade bele aplika. Tantu labele ha’ree deit ba ninia job no knar ne’ebe nia halao hela, importante tenki ha’ree mos ba kazu ne’ebe nia halo. Sekuandu kazu ne’ebe nia involve kazu mak kontra lolos lei, hanesan halo krimi, naok osan estadu ho valor boot tuir evidensia ne’ebe iha, la merese atu hetan imunidade.

Tamba nee, see ita aplika lolos lei, lei tenkiser ba ema hotu. Ema hotu tenki respeita lei, i tempu too ona ba ema hotu, atu hakru’uk ba lei. Lideransa sira presiza hatudu ezemplu diak ba povu. Memang, nudar nasaun foun, buat barak sei menus, inklui problema respeitu lei. Ida nee presiza ema hotu nia luta. Atu nunee lei bele aplika ba ema hotu. **


Sem comentários:

Mais lidas da semana